SISTEMA EDUKASAUN IHA TIMOR-LESTE:
Haré Husi Óptika Socio-Kultura Nian
Epoka globalizasaun no modernizasaun li-liu iha
area teknolojia nebé mak mundo hasoru ohin loron, halo mundu neé sai kiík iha ema nia matan. Ema
bele asesu informasaun husi nasaun sira hotu, aumesmu tempu fisikamente nia iha fatin deit. Progresu
avansadu ida neé mós halo mundu sai
kloót no kiík. Ema bele hadulas mundo ida neé iha loron hirak nia laran deit. Differente
ho epoka medieval ka antes, ema persiza fulan ka to tinan atu hadulas mundo ida
neé, nebé mak ró sai hanesan transporte nebé mak ideal iha tempu neba. Agora ho
avião ema bele ba no tó fatin hot-hotu. Véikulu avião nebé iha halo distansia nebé
mak doók no luan sai klót no badak. Realidade ida neé atu hatudu progresu
avansadu no mudansa nebé mak lao ho velosidade lalais, li-liu iha area siensia,
teknolojia no informasaun. Realidade
sira neé lao no eziste liu husi dalan ida deit, mak edukasaun.
Edukasaun sai hanesan elan vital ba ema hot-hotu. Tamba neé, nasaun hot-hotu iha mundu
persiza no tenki kria kondisoens nebé bele halo ema hot-hotu hetan assesu ba
edukasaun. Kondisaun sira neé bele liu husi edukasaun formal, bele mós edukasaun non-formal. Sistema
edukasaun nebé transforma ida neé mós sai ejizensia husi nasaun Timor-Leste.
Núdar nasaun jovem ida nebé mak tama iha progresu dezemvolvimentu nia laran,
edukasaun sai fatores determinantes nebé mak urjente atu bele kria kondisoens rekursu
umanu nebé mak ho kualidade diak atu bele transforma nasaun dezemvolvidu ida
neé ba oin. tamba progressa nasaun nebé diak, persiza ema sira nebé mak espertu
no iha konesimentu nebé mak global no komprehensivu atu bele konstrui no
dezemvolve nasaun ida neé ho diak.
Edukasaun mós núdar maius atu promove nasaun husi
mukit ka kiak nia laran. Li-liu mukit iha konesemento siensia no intelektual nian. Ita haré ba iha faktus ka realidade nebé mak lao hela
iha nasaun Timor-Leste, edukasaun seidauk sai meius ida nebé mak elan vital
no urjente atu responde prekupasoens nasaun nian. Governu no estadu seidauk fo
importansia ba iha area no sistema edukasaun. Mesmu iha esforsu lubuk nebé mak koko
atu aranza kondisaun hot-hotu maibé seidauk bele deskobre konaba saida mak sai necesario
no principal liu iha edukasaun nia laran. Li-liu saida mak importante atu
kapasita no hakbiít konesemento estudante sira iha nasaun foun ida neé.
Problema ida neé, laos deit sai prekupasoens iha eskola públiku deit, maibé iha
eskola privada sira mós sei hasoru realidade no dezafiu ida neé. Karakter edukasaun iha nasaun ida neé
ita bele dehan seidauk tama iha progresu nebé avansadu.
Wainhira koalia konaba
sistema edukasaun defisil ita atu halo konseitu nebé mak komprehensivu no
holistiku, tamba konseitu edukasaun nebé diak depende oinsa ninia
implementasaun husi sistema edukasaun neé rasik. Razaun fundamentu mak,
konseitu sistema edukasaun nebé komprehensivu laos deit konaba saida mak ema
bele kapta no simu maibé oinsa mak implementasaun husi saida mak ema simu no
hetan liu husi edukasaun. Jeralmente, implementasaun sistema edukasaun nebé mak
lao hela iha nasaun ida neé, fo aproximasaun liu ba iha karektar verbal duke fo
importansia ba iha implementasaun prátika-konkretu, seidauk iha internalizasaun
ba valor husi moral-attitude no mós karakteristika personalidade husi pessoal
formando ka estudante rasik. Ida neé sai hanesan prekupasaun importante nebé
mak persiza toma atensaun husi governu, li-liu husi ministeriu edukasaun no
orgaun governu nian nebé mak iha kompetensia ba iha area formasaun no edukasaun
formal, tantu mós edukasaun non-formal nebé mak agora dadaun implementa hela
iha nasaun ida neé.
Haré ba iha realidade husi
sistema edukasaun nebé mak iha, bele dehan sistema edukasaun nebé lao dadaun iha
nasaun ida neé, husi periodu ba periodu sempre aumenta deit númeru dezempregus.
Tinan-tinan husi eskola secúndario to iha nivel eskola superior ka universidade
sira produs graduante no finalista sira nebé mak ho ninia kuantidade nebé ás
teb-tebes. Kuantidade sira neé la kondiz ho kualidade husi graduante sira neé. Ho
realidade neé bele dehan, nasaun Timor-Leste sai núdar nasaun independensia iha
Asia nebé mak kada tinan sempre produs númerus dezempregus ho kuantidade nebé
mak boót. Númeru graduante ka finalista sira sempre aumeta kada tinan, maibé
kampu servisu nunka aumeta. Ita agora tama ona tinan 20 selebra aniversarios
indepensia nian, maibé dezemvolvimentu seidauk deskobre iha area hot-hotu.
Dezemvolvimentu nebé lao hela iha nasaun ida neé ita bele dehan marka-passu ka
hakdasak hela iha fatin.
Liu husi situasaun neé ita
bele dehan, sistema no karakter edukasaun iha nasaun ida neé seidauk bele
transforma estudante sira atu la depende deit ba kondisoens nebé tenki
preparadu, maibé sira rasik bele kria kondisoens ba sira nia-án rasik; estudante
nebé mak iha abilidade kreativu no inovativu atu bele kria kampo-servisu ba
sira nia-án rasik. Iha parte seluk mós sei hatudu katak, estudante barak mak
sei moris ho karakter mal-adaptivu duke adaptivu ho realidade nebé iha.
Konseitu no orientasaun estuda sei para deit iha atuasaun ka desempeñu (performace)
deit, seidauk iha vizaun atu bele lori-án ba iha prestasaun (achievement). Karakter
nebé mak fo importansia liu ba iha jestu fisiku deit duke abilidade no
kapasidade intelektual. Bele dehan mós katak jovem barak eskola iha ensino
superior (universidade) tan deit diploma ka “gensi-sosial” maibé, laiha
objetivu husi estudo nebé mak nia halao. Tamba neé mak ita haré, iha deit jovem
uit-oan mak suksesu iha sira nia carerra ka estudu nebé mak sira hatudu depois
remata estudu. Maibé, ita bele dehan, ho ninia númeru nebé kiik.
Iha parte seluk, asesu ba edukasaun
seidauk hanesan ka sei iha deskrimanasaun. Progresu aprendizajem lalais no diak
liu iha kapital duke iha eskola sira nebé mak iha area rurál sira. Atendimentu
no prosesu ensinamentu ba eskola sira iha kapital diak no kualidade liu duke
eskola sira iha foho. Nuneé mós instrumentu sira hodi fasilita no kapasita
estudante sira mós lahanesan. Iha cidade eskola sira hetan ekipamentu nebé
kompletu liu duke eskola sira iha area rurál, tanto mós konstrusaun fiziku
eskola mós iha distansia nebé boót teb-tebes. Haré ba realidade sira iha leten
afeita mós ba kualidade estudante sira. Prosesu no kualidade eskola sira nebé
mak iha emjeralmente seidauk bele responde husi progresu dezemvolvimentu mundu
ohin loron nian. Sistema edukasaun iha Timor-Leste seidauk bele dezemvolve
rekursu-umanu iha jovem ka estudante Timor oan sira. Katak kapasita númeru
rekursu umanu iha rai ida neé sei lao neneik no kiík liu. Nuneé mós, progresu edukasaun nebé hanesan ba Timor-oan hotu
seidauk konkretiza ho diak. Realidade socio-kultura nebé iha seidauk halo ema hot-hotu
moris iha equaldade nia laran, sei iha diskrimasaun sosial entre sira nebé
superior (mane) no sira nebé mak inferior (feto). Nasaun Timor-Leste núdar
nasaun soberania nebé mak sei moris ho kustume no kultura. Dalabarak, kultura mós
bele sai fator impedimentu ba prosesu aprendizajem husi estudante sira. Li-liu
sistema patrilineal nebé mak dominan iha nasaun ida neé sei valoriza liu mane
sira nia prezensa duke feto. Sei iha deskriminasaun jender. Mane asesu lais liu
iha areia hot-hotu, duke feto nebé sai grupo sub-ordinadu iha sira nia
realidade sosial. Realidade deskriminasaun sosial sei akontese iha fatin sira
nebé sei makás ho lisan ka kultura. Iha estereotipe nebé dehan feto nia knaár
ka profissaun mak iha uma laran deit, haré labarik, tein, fase roupa, sai servidor
ba mane (lain kaben), iha dapur, no sel-seluk tan. Konsetu husi kustume sira
neé sai núdar fatores impedimentu ba iha equaldade jeneru. Mesmo iha aksaun
barak nebé sempre hakás-an atu luta ba equaldade jeneru nian, maibé sei iha
prosesu nia laran. Situasaun ida neé, halo feto sira sai grupu nebé hetan
deskriminasaun sosial ka alienadu iha sosiedade nia laran. Iha
pratika, edukasaun no kultura buat rua nebé labele haketak, edukasaun sai
hanesan sistema transformasaun abilidade pessoal ka sosial nebé mak kapasita
ema iha area intelijensia ka konesementu umana nian. Nuneé mós kultura sai
hanesan abitualidade nebé mak bele transforma karakter umanidade nebé diak iha moral
no etika iha sosiedade nia laran. Maibé, iha realidade kultura mós bele sai
fatores nebé mak hamosu injustisa entre feto no mane. Sistema patrilineal nebé
mak iha no moris iha kultura ida nia laran mós bele sai impedimentu ba ema,
li-liu entre feto no mane. Iha kultura Timor-Leste realidade patrilineal sai
ona estereotipe sosial nebé seidauk bele halakon. Estereotipe neé lafasil atu
halakon ka halo mudansa nebé mak progresiva ba iha sistema ida neé. Prátika
sub-ordinadu ba feto sai hanesan hahalok nebé mak abitua ona iha tempu nebé
naruk, nebé mak ita bele dehan sei lao hela iha epoka nebé mak modernu no
avansadu tiha ona neé. Ita
haré realidade sosio-kultura nebé mak eziste iha rai ida neé, ema sei moris iha
dominasaun husi kustume ka kultura. Kustume no kultura sai hanesan sistema ida
nebé sei iha influensia nebé mak makás iha ema Timor nia moris. Aksaun ka dalan
nebé mak ita bele hola atu halo netralizasaun entre kultura no modernizasaun
mak liu husi edukasaun. Edukasaun sai meius nebé mak prinsipal atu transforma
ema no lori ema ba iha mundo nebé globalizadu. Nuné mós liu husi edukasaun ema
Timor bele sai husi mukit intelektual no konesementu iha siensia nebé mak ohin
loron avansadu ona. Atu bele toó iha neé persiza lideransa sira nia konsiensia
atu tau matan ba sistema edukasaun iha nasaun ida neé. Katak, sistema edukasaun
nebé tenki iha mak la fo importansia liu ba iha abilidade verbal no teoria
maibé aproximasaun ba iha siensia nebé pratika no aplikasaun. Edukasaun nebé
bele halo Timor-an moris rasik no bele moris ho dependensia ho sira nia
kapasidade no abilidade rasik. Núdar
nasaun nebé mak independensia, Governu no Estadu persiza fó atensaun máximu ba
iha area formasaun no edukasaun. Li-liu edukasaun ho kualidade nebé diak ba
eskola hot-hotu iha Timor laran tomak. Li-liu mak oinsa kapasita formadores liu
husi treinamentu no formasaun, atu nuneé sira dedika sira-án atu sai ema nebé
profesional no espertu iha sira nia area rasik, nuneé sira mós bele transforma
estudante sira nebé mak sei tur hela iha banku apredizajem nian. Governu mós
persiza kria kondisaun fiziku nebé saudavel no diak ba iha eskola sira iha
fatin hot-hotu; hanesan instrumentu aprendizajem nian, kondisaun fiziku eskola
nebé diak no mós fasilitasaun estuda nebé seguru no kompletu iha eskola sira
hotu, husi kapital ba tó iha eskola sira iha area rurál sira. Ida neé sei
hanesan vizaun nebé ideal maibé hakarak Timor-Leste sai nasaun nebé mak
globalizadu no avansadu persiza iha implementasaun sistema edukasaun nebé mak
komprehensivu no avansadu.
*** Charlly dela Costa, O'Carm
Alumni
Pasca-Sarjana STFK Ledalero, Flores - NTT
Tidak ada komentar:
Posting Komentar