Senin, 23 September 2019


SISTEMA EDUKASAUN IHA TIMOR-LESTE:
                         Haré Husi Óptika Socio-Kultura Nian                             


Epoka globalizasaun no modernizasaun li-liu iha area teknolojia nebé mak mundo hasoru ohin loron,  halo mundu neé sai kiík iha ema nia matan. Ema bele asesu informasaun husi nasaun sira hotu, aumesmu tempu fisikamente nia iha fatin deit. Progresu avansadu ida neé  mós halo mundu sai kloót no kiík. Ema bele hadulas mundo ida neé iha loron hirak nia laran deit. Differente ho epoka medieval ka antes, ema persiza fulan ka to tinan atu hadulas mundo ida neé, nebé mak ró sai hanesan transporte nebé mak ideal iha tempu neba. Agora ho avião ema bele ba no tó fatin hot-hotu. Véikulu avião nebé iha halo distansia nebé mak doók no luan sai klót no badak. Realidade ida neé atu hatudu progresu avansadu no mudansa nebé mak lao ho velosidade lalais, li-liu iha area siensia, teknolojia no informasaun.  Realidade sira neé lao no eziste liu husi dalan ida deit, mak edukasaun.
Edukasaun sai hanesan elan vital ba ema hot-hotu. Tamba neé, nasaun hot-hotu iha mundu persiza no tenki kria kondisoens nebé bele halo ema hot-hotu hetan assesu ba edukasaun. Kondisaun sira neé bele liu husi edukasaun formal, bele mós edukasaun non-formal. Sistema edukasaun nebé transforma ida neé mós sai ejizensia husi nasaun Timor-Leste. Núdar nasaun jovem ida nebé mak tama iha progresu dezemvolvimentu nia laran, edukasaun sai fatores determinantes nebé mak urjente atu bele kria kondisoens rekursu umanu nebé mak ho kualidade diak atu bele transforma nasaun dezemvolvidu ida neé ba oin. tamba progressa nasaun nebé diak, persiza ema sira nebé mak espertu no iha konesimentu nebé mak global no komprehensivu atu bele konstrui no dezemvolve nasaun ida neé ho diak.
Edukasaun mós núdar maius atu promove nasaun husi mukit ka kiak nia laran. Li-liu mukit iha konesemento siensia no intelektual nian. Ita haré ba iha faktus ka realidade nebé mak lao hela iha nasaun Timor-Leste, edukasaun seidauk sai meius ida nebé mak elan vital no urjente atu responde prekupasoens nasaun nian. Governu no estadu seidauk fo importansia ba iha area no sistema edukasaun. Mesmu iha esforsu lubuk nebé mak koko atu aranza kondisaun hot-hotu maibé seidauk bele deskobre konaba saida mak sai necesario no principal liu iha edukasaun nia laran. Li-liu saida mak importante atu kapasita no hakbiít konesemento estudante sira iha nasaun foun ida neé. Problema ida neé, laos deit sai prekupasoens iha eskola públiku deit, maibé iha eskola privada sira mós sei hasoru realidade no dezafiu  ida neé. Karakter edukasaun iha nasaun ida neé ita bele dehan seidauk tama iha progresu nebé avansadu.
Wainhira koalia konaba sistema edukasaun defisil ita atu halo konseitu nebé mak komprehensivu no holistiku, tamba konseitu edukasaun nebé diak depende oinsa ninia implementasaun husi sistema edukasaun neé rasik. Razaun fundamentu mak, konseitu sistema edukasaun nebé komprehensivu laos deit konaba saida mak ema bele kapta no simu maibé oinsa mak implementasaun husi saida mak ema simu no hetan liu husi edukasaun. Jeralmente, implementasaun sistema edukasaun nebé mak lao hela iha nasaun ida neé, fo aproximasaun liu ba iha karektar verbal duke fo importansia ba iha implementasaun prátika-konkretu, seidauk iha internalizasaun ba valor husi moral-attitude no mós karakteristika personalidade husi pessoal formando ka estudante rasik. Ida neé sai hanesan prekupasaun importante nebé mak persiza toma atensaun husi governu, li-liu husi ministeriu edukasaun no orgaun governu nian nebé mak iha kompetensia ba iha area formasaun no edukasaun formal, tantu mós edukasaun non-formal nebé mak agora dadaun implementa hela iha nasaun ida neé. 
Haré ba iha realidade husi sistema edukasaun nebé mak iha, bele dehan sistema edukasaun nebé lao dadaun iha nasaun ida neé, husi periodu ba periodu sempre aumenta deit númeru dezempregus. Tinan-tinan husi eskola secúndario to iha nivel eskola superior ka universidade sira produs graduante no finalista sira nebé mak ho ninia kuantidade nebé ás teb-tebes. Kuantidade sira neé la kondiz ho kualidade husi graduante sira neé. Ho realidade neé bele dehan, nasaun Timor-Leste sai núdar nasaun independensia iha Asia nebé mak kada tinan sempre produs númerus dezempregus ho kuantidade nebé mak boót. Númeru graduante ka finalista sira sempre aumeta kada tinan, maibé kampu servisu nunka aumeta. Ita agora tama ona tinan 20 selebra aniversarios indepensia nian, maibé dezemvolvimentu seidauk deskobre iha area hot-hotu. Dezemvolvimentu nebé lao hela iha nasaun ida neé ita bele dehan marka-passu ka hakdasak hela iha fatin.
Liu husi situasaun neé ita bele dehan, sistema no karakter edukasaun iha nasaun ida neé seidauk bele transforma estudante sira atu la depende deit ba kondisoens nebé tenki preparadu, maibé sira rasik bele kria kondisoens ba sira nia-án rasik; estudante nebé mak iha abilidade kreativu no inovativu atu bele kria kampo-servisu ba sira nia-án rasik. Iha parte seluk mós sei hatudu katak, estudante barak mak sei moris ho karakter mal-adaptivu duke adaptivu ho realidade nebé iha. Konseitu no orientasaun estuda sei para deit iha atuasaun ka desempeñu (performace) deit, seidauk iha vizaun atu bele lori-án ba iha prestasaun (achievement). Karakter nebé mak fo importansia liu ba iha jestu fisiku deit duke abilidade no kapasidade intelektual. Bele dehan mós katak jovem barak eskola iha ensino superior (universidade) tan deit diploma ka “gensi-sosial” maibé, laiha objetivu husi estudo nebé mak nia halao. Tamba neé mak ita haré, iha deit jovem uit-oan mak suksesu iha sira nia carerra ka estudu nebé mak sira hatudu depois remata estudu. Maibé, ita bele dehan, ho ninia númeru nebé kiik.
            Iha parte seluk, asesu ba edukasaun seidauk hanesan ka sei iha deskrimanasaun. Progresu aprendizajem lalais no diak liu iha kapital duke iha eskola sira nebé mak iha area rurál sira. Atendimentu no prosesu ensinamentu ba eskola sira iha kapital diak no kualidade liu duke eskola sira iha foho. Nuneé mós instrumentu sira hodi fasilita no kapasita estudante sira mós lahanesan. Iha cidade eskola sira hetan ekipamentu nebé kompletu liu duke eskola sira iha area rurál, tanto mós konstrusaun fiziku eskola mós iha distansia nebé boót teb-tebes. Haré ba realidade sira iha leten afeita mós ba kualidade estudante sira. Prosesu no kualidade eskola sira nebé mak iha emjeralmente seidauk bele responde husi progresu dezemvolvimentu mundu ohin loron nian. Sistema edukasaun iha Timor-Leste seidauk bele dezemvolve rekursu-umanu iha jovem ka estudante Timor oan sira. Katak kapasita númeru rekursu umanu iha rai ida neé sei lao neneik no kiík liu.                                                                           Nuneé mós, progresu edukasaun nebé hanesan ba Timor-oan hotu seidauk konkretiza ho diak. Realidade socio-kultura nebé iha seidauk halo ema hot-hotu moris iha equaldade nia laran, sei iha diskrimasaun sosial entre sira nebé superior (mane) no sira nebé mak inferior (feto). Nasaun Timor-Leste núdar nasaun soberania nebé mak sei moris ho kustume no kultura. Dalabarak, kultura mós bele sai fator impedimentu ba prosesu aprendizajem husi estudante sira. Li-liu sistema patrilineal nebé mak dominan iha nasaun ida neé sei valoriza liu mane sira nia prezensa duke feto. Sei iha deskriminasaun jender. Mane asesu lais liu iha areia hot-hotu, duke feto nebé sai grupo sub-ordinadu iha sira nia realidade sosial. Realidade deskriminasaun sosial sei akontese iha fatin sira nebé sei makás ho lisan ka kultura. Iha estereotipe nebé dehan feto nia knaár ka profissaun mak iha uma laran deit, haré labarik, tein, fase roupa, sai servidor ba mane (lain kaben), iha dapur, no sel-seluk tan. Konsetu husi kustume sira neé sai núdar fatores impedimentu ba iha equaldade jeneru. Mesmo iha aksaun barak nebé sempre hakás-an atu luta ba equaldade jeneru nian, maibé sei iha prosesu nia laran. Situasaun ida neé, halo feto sira sai grupu nebé hetan deskriminasaun sosial ka alienadu iha sosiedade nia laran.                                                                                                                                                Iha pratika, edukasaun no kultura buat rua nebé labele haketak, edukasaun sai hanesan sistema transformasaun abilidade pessoal ka sosial nebé mak kapasita ema iha area intelijensia ka konesementu umana nian. Nuneé mós kultura sai hanesan abitualidade nebé mak bele transforma karakter umanidade nebé diak iha moral no etika iha sosiedade nia laran. Maibé, iha realidade kultura mós bele sai fatores nebé mak hamosu injustisa entre feto no mane. Sistema patrilineal nebé mak iha no moris iha kultura ida nia laran mós bele sai impedimentu ba ema, li-liu entre feto no mane. Iha kultura Timor-Leste realidade patrilineal sai ona estereotipe sosial nebé seidauk bele halakon. Estereotipe neé lafasil atu halakon ka halo mudansa nebé mak progresiva ba iha sistema ida neé. Prátika sub-ordinadu ba feto sai hanesan hahalok nebé mak abitua ona iha tempu nebé naruk, nebé mak ita bele dehan sei lao hela iha epoka nebé mak modernu no avansadu tiha ona neé.                                     Ita haré realidade sosio-kultura nebé mak eziste iha rai ida neé, ema sei moris iha dominasaun husi kustume ka kultura. Kustume no kultura sai hanesan sistema ida nebé sei iha influensia nebé mak makás iha ema Timor nia moris. Aksaun ka dalan nebé mak ita bele hola atu halo netralizasaun entre kultura no modernizasaun mak liu husi edukasaun. Edukasaun sai meius nebé mak prinsipal atu transforma ema no lori ema ba iha mundo nebé globalizadu. Nuné mós liu husi edukasaun ema Timor bele sai husi mukit intelektual no konesementu iha siensia nebé mak ohin loron avansadu ona. Atu bele toó iha neé persiza lideransa sira nia konsiensia atu tau matan ba sistema edukasaun iha nasaun ida neé. Katak, sistema edukasaun nebé tenki iha mak la fo importansia liu ba iha abilidade verbal no teoria maibé aproximasaun ba iha siensia nebé pratika no aplikasaun. Edukasaun nebé bele halo Timor-an moris rasik no bele moris ho dependensia ho sira nia kapasidade no abilidade rasik.                          Núdar nasaun nebé mak independensia, Governu no Estadu persiza fó atensaun máximu ba iha area formasaun no edukasaun. Li-liu edukasaun ho kualidade nebé diak ba eskola hot-hotu iha Timor laran tomak. Li-liu mak oinsa kapasita formadores liu husi treinamentu no formasaun, atu nuneé sira dedika sira-án atu sai ema nebé profesional no espertu iha sira nia area rasik, nuneé sira mós bele transforma estudante sira nebé mak sei tur hela iha banku apredizajem nian. Governu mós persiza kria kondisaun fiziku nebé saudavel no diak ba iha eskola sira iha fatin hot-hotu; hanesan instrumentu aprendizajem nian, kondisaun fiziku eskola nebé diak no mós fasilitasaun estuda nebé seguru no kompletu iha eskola sira hotu, husi kapital ba tó iha eskola sira iha area rurál sira. Ida neé sei hanesan vizaun nebé ideal maibé hakarak Timor-Leste sai nasaun nebé mak globalizadu no avansadu persiza iha implementasaun sistema edukasaun nebé mak komprehensivu no avansadu.
*** Charlly dela Costa, O'Carm
Alumni Pasca-Sarjana STFK Ledalero, Flores - NTT

Tidak ada komentar:

Posting Komentar